Medusa

Kõik peaksid teadma sellist kuulsat brändi nagu Versace, kuid kui paljud teavad seda, et selle firma logo on seotud ühe mütoloogilise olendiga Vana-Kreekast. Üks vihje vast ütleb kõik: maod juuste asemel. Jah, tegu on Medusaga. Ma ei teagi täpset põhjust miks ma sellest räägin, aga vaatasin kord History kanali pealt dokumentaali ''Clash of The Gods'' ja tookordne lugu oli Medusast. Põhjuseks on võib olla ka see, et ma sain teada, et Medusa oli palju rohkemat kui koletislik naise, kes mehi tappis ja ta elusaatus oli tegelikult päris kurb.

Nimelt, Medusa oli kord väga kaunis noor naine, jumaliku iluga. Tema ülesandeks oli teenida Athenat, tarkusejumalannat. Kord juhtus aga nii, et himur vetevalitseja, Poseidon (nagu me ajalootundidest mäletame), vägistas selle süütu neiu sealsamas Athena templis (Athena preestritarid pidid kõik neitsid olema). Selle asemel, et Medusale kaasa tunda, suunas Athena oma raevu ja viha just temale, muutes ta koledaks vanaks naiseks, kellel olid juuste asemel ussid ja tema pilk muutis mehi kivikujudeks. Üks huvitav fakt veel: väljend ''kui pilk tapaks'' või ''kui pilgud tapaksid'' tuleb just sellest müüdist (vähemalt selle dokumentaali järgi). Igatahes, mängu tuleb noor mees nimega Perseus, (hääldus oleks siis ''pöörsjus'' mitte perseuss:D) kes on peajumala Zeusi ja printsess Danae poeg. Kuna printsessi isale ennustati, et tütrepoeg ta tapab, lasi kuningas naise koos pojaga kaljult alla visata, kirstus. Kirst jõuab Seriphose saarele, kus sealne kuningas nad päästab. Kuningas aga hakkab Danaele silma viskama ja Perseusele see ei meeldi. Mul ei ole täpselt meeles see kingituse teema, aga fakt oli selles, et kunnile pidi kinke viima, aga Perseusel ja Danael polnud selleks raha. Niisiis lubas Perseus kuningale Medusa pea viia, kingiks. Oma teekonnal palus Perseus abi jumalatelt, kellest igaüks talle midagi andis, ikka selleks, et paremini oma soov täide viia. Kuna ma oma n.ö konspekti (jah, ma vaatasin dokut ja tegin konspekti, I'm a nerd) olen vist ära visanud, ei ole mul nii täpselt meeles mis keiss nümfidega oli. Teel kohtab ta ka kolme õde, kes jagavad üht silma ja üht hammast. Perseus näppab neilt silma, et välja pinnida Medusa asukoht. Sellest müüdist on muidugi pärit ka väljend ''have the world on one's shoulders'' sest seda tegi jumalus nimega Atlas. See muidugi läheb omaette müüdiks jälle kätte ära, nii et siin pikemalt ei peatu. Anyway, asi lõppeb siis sellega, et Perseus jõuab Medusa koopasse, lööb tal pea maha ja viib selle koju. Kuna ta aga jõuab sinna hetkel kui kuningas ta ema üritab vägistada (''Mütoloogia'' teatmikust võtsin selle, ei mäletanud ise), kasutab ta Medusa pead ja muudab ta kivikujuks. All ends well!

Medusast on mul isegi natuke kahju. Olen vahest liigselt compassionate, aga ma ei saa midagi teha. Naljaga pooleks võib ju öelda, et kõik mehed on süüdi selles, et naised bitchideks muutuvad, kuid ilma naljata, täiesti vale see ju pole? Rääkides siiski sellest müüdist siin. Jah no loomulikult ka see, et üks naine on teisele ikka ju uss. Jällegi, ei käi kõigi kohta. Eks igaüks suhtub müütidesse nii nagu tahab, aga ma olen selline lebo tegelane ja usun, et kõik meie ümber, ka minevk, õpetab. Või kui ei õpeta, annab vähemalt uusi teadmisi. Juhhei!

Is life a Chance or a Plan? Or is life what YOU make of it?!

Käisin täna õhtul vaatamas filmi nimega ''Adjustment Bureau'' e. siis ''Saatuse büroo''. On olemas filme, mis tekitavad minus lõbusa ja hea tunde ning on filme, mis panevad mind mõtlema. Tõsiselt tõsistel teemadel mõtlema. Filmi point lühidalt: meie suuri otsuseid elus (mitte iseloomujooni ega tuju) kontrollib 'Saatuse büroo'. Neil on iga inimese jaoks plaan. Kas sa jõuad bussile, keda sa kohtad, kelleks sa saad jne. Kõik peab käima selle plaani järgi, mille Esimees on teinud. Kui miski läheb valesti (nagu selles filmis) on suur jama majas ja kaalul pole mitte ainult sinu saatus, vaid ka kellegi teise. Selles filmis kohtab mees naist, kes jätab talle kustumatu mulje. Ta pidi teda nägema üks ainus kord. Asjad lähevad viltu ja nad kohtuvad veel, kuid AB teeb kõik, et nad enam iialgi ei näeks teineteist, sest seda pole plaanis kirjas. Koos on nad head, aga eraldi suurepärased. Nimelt, olles teineteisest lahus saaks mehest president ja naisest riigi parim tantsija/koreograaf. Loomulikult mees ei lepi sellega, paar korda on nad lahus, kuid film lõppeb hästi (nagu ikka). Nad mõlemad riskivad oma saatustega armastuse nimel.

See pani mind paratamatult mõtlema: kas on inimesi, kes takistavad suhtes olles teineteise unistusi? Kui nad poleks koos, milline oleks nende elu siis ja kes nad oleksid praegu? Asi pole selles, et inimesed oleksid halvad või neil oleks halb suhe. Asi on selles, et kui mõlemad neist on suurte ambitsioonidega võib juhtuda see et kogu innukus, tahe ja püüdlikkus suunatakse suhtesse ja teise inimesse. Kui nad oleksid lahus, suunaksid nad kõik selle oma unistusse. Siit võib välja kujuneda suurepärane armastus, kuid teisejärguline elu. Võin nüüd pisut karm tunduda, aga ma arvan, et ambitisoonitutel inimestel seda probleemi pole.

Samas pani mind see ka mõtlema headele ja halbadele olukordadele elus. Selles filmis kontrollib seda kõike AB. Surmad, haigused, lahkuminekud, õnnetused, negatiivsed situatsioonid ja inimesed. Julgen arvata, et paljude inimeste esmane reaktsioon halbades olukordades seostub negatiivsusega. Pikemas perspektiivis õpime nägema, et ka igal halval kogemusel on oma õpetlikkus ja neis võib isegi midagi positiivset peituda. Algselt me analüüsime ja mõtleme liiga palju, et miks nii ja naa, miks see juhtus minuga, kui ma poleks praegu siin, kas see oleks ikka nii juhtunud. Võime asja ka kaugemale lükata: kui ma poleks olnud sellel hetkel seal, kui ma ei teaks neid inimesi, kui ma poleks ära kolinud, kui see inimene poleks neid inimesi mulle tuvustanud..jne jne kuni lõpmatuseni. Hiljem mõtleme...mida ma sellest kõigest õppisin? Usun, et see pole vale tegevus. Vigadest peab õppima ja kui ISE hoomatakse probleemide tegelikku suurust ja ehk õpitakse ka nägema, et kõik teised polegi su probleemides süüdi, siis on ju ilmselge, et niimoodi kasvatame endast t ä i s k a s v a n u i d.

Praegu olen aga arvamusel, et amor vincit omnia ja et ma ei vahetaks oma elus mitte midagi!

Catch up

Pole ikka päris ammu siia kirjutanud. Palju oli teha ja mingi hetk lihtsalt ei viitsinud. Joon piparmünditeed ja mõtlesin, et peaks kirjutama mis uut. Ma olen suhteliselt no-life, sest elu keerleb ümber kooli ja natuke ümber töö ka, et ega miskit vapustavalt uut polegi.
Eile (või siis üleeile) oli sõbrapäev. Sain mina ka üllatuse. Kella kolmest oli minu ukse taga kuller rooside, kaardi ja kommikarbiga. Lugesin kaardi läbi ja ütlen ausalt, ei suutnud pisaraid ära hoida. Kaardis oli minu jaoks üks maailma ilusamaid luuletusi...I (L) U! Vahetasime ka n.ö ebasõbrapäevalikke kinke ja õhtul jõime veini ja vaatasime koos telekat.
Kooliga on vast midagi kõige uuemat. Kõik uued ained, jee! Ja paganama põnevad ka:) Eesti esiajalugu, sissejuhatus muinsuskaitsesse ja museoloogiasse, maailmakirjanduse lühiülevaade, sotsiaalpsühholoogia ja tänapäeva sotsiaalprobleemid ning teisest poolest veel Skandinaavia arheoloogia ja sissejuhatus demograafiasse. Järgmine esmaspäev lähme Ajaloo Instituudi arheoloogiamuuseumisse...can't wait! Ma olen õnnelik, et minus on siiani säilinud meeletu uudishimu ja janunemine kõige meid ümbritseva ja tundmatu suhtes, ka selle suhtes, mida õpin. Olen kuulnud ja tegelikult ka minu enda paar tuttavat kavatsevad ainet vahetada, sest tunnevad, et see pole neile või midagi on puudu. Kahju muidugi...
Ootan juba ka meeletult reedet, sest mu emme tuleb mulle külla ja meil tuleb naistekas...terve nädalavahetuse! Mees sõidab sõpradega Hollandisse ja mul on hea võimalus üle pika-pika aja midagi emaga kahekesi teha. Plaanis on sushi ja kino:)

Kuid mis siin ikka. Vaatan veel telekat ja siis tuleb magama minna, sest homme on uus ja huvitav päev! :)

I.A.A

5 eksamit, 2 esseed...YES, I CAN! Kui muidu ei saa, siis sisendan läbi Internetimaailma, et olen fucking awesome ja saan kõigega hakkama!

Kaks päeva veel!

Kuna piparkoogide küpsetamise vahel pole miskit teha, mõtlesin, et kirjutan natuke blogi. Viimased päevad on üsna jõulused olnud, rääkimata nädalavahetusest, kui sai lausa 2 päeva järjest kinke käia sõpradele ja peredele ostmas. Mu arust on kinkide ostmine ja nende tegemine palju huvitavam kui nende saamine. Ma ausalt ei suuda homset ära oodata kui saab lõpuks Nõmme minna, mees ka ei suuda! Ja Pärnusse mamma juurde kaa:) Alati on mu peas sadamiljon mõtet mida siia kirjutada, aga võta näpust...peale suure I-want-Christmas tunde nagu ei olegi miskit...Eks ma siis annan teada mitu kilo jõuludega juurde võtsin, kaua paastuma peab ja millised meie jõulud olid! :)

Aussssie

Jõin just Siki saadetud piparmündikakaod ja sõin TimTam'i küpsiseid, wohhoooo, super! Olles ise nii õnnelik oma kinkide üle, pean õigeks oma elevust ka siin sheerida. Nii, üks kingitus oli 4 käepeala, kuhu igaühe peale oli kirjutatud väike, kuid sügav sõnum. Forget me not; don't look back; if the shoe fits, wear it ning follow your heart. Suur tuub kehakreemi..kas kreemifetish saab ka olla? Kui jah, siis mul see ilmselt on. Siis üks oranž pikem hõlst (sõna, mis Sikile ei meeldinud:D), mida saab kanda teksade peal või retukatega. Kõige vingem ja üsna Sikilik kink olid tampoonid :D Kaks pisikest purki, roosa ja mustaga. Moxie on nimi, netist võib pilte vaadata. 5 koaala võtmehoidjat mulle ja mu perele ning loomulikult ka hunnik komme ja küpsiseid ning ka kakao, kuidas siis muidu! Peiks sai ülivinku roosa T-särgi. Armsa kaardi ka! Ühesõnaga, me kõik oleme väga rahul oma asjadega..kuid loomulikult, kui tagasi oled tulemas, ootan veel rohkem asju:D Okei, okei, ma niisama ju :D

...ja tagasi ma olengi Tallinnas. Läksin laupäeval koju Tartu ja ma ütlen ausalt, need päevad olid nii mõnusad. Kasuisa tuli mulle järgi ja ma sain teada, et tema drifitimistahe pole ka kuhugi kadunud :D Kohe kui koju jõudsin viisin õuekassidele välja süüa ja piima, arvasin, et neil kindlasti kõht tühi. Minu üllatuseks 4 kiisut ei tundnud suurt huvi krõbinate vastu, kuid piima jõid. See on hea, sest tähendab, et neid ikka toidetakse. Olen selle toiduviimise pisiku edasi andnud vennale, kes kodutut kiisu nähes talle süüa viib (ja seda täiesti ilma minu pealesurumiseta). Õhtu edenedes oli mul vennaga kohustuslik YouTube'i aeg, kus ta näitas mulle viimase aja kõige naljakamaid ja debiilsemaid videosid. Siis jutustasin veel vanematega ja õhtul vaatasime venna ja empsiga Investigation Discovery pealt kummitussaateid ja nii iga õhtu. Pühapäeval käisime perega Lõunakas, vennaga kinos ja siis veel Siki perel külas ning Aussiest saadetud pakil ka järel. Siks, kui seda loed, siis tead ju ise ka, et pakk oli ülisuper :P Aitasin vennal õppida ka, joonistasin talle toidupüramiidile igast toiduaineid ja ta sai viie, või siis mina sain viie, jee :D Esmaspäeval oli mõnna lebo kodus ja õhtul käisin Kivilinna kooli Christmas Show'l. Tõdesime endiste klassiõdedega, et see aasta oli liigselt kuidagi keskendutud klubile ja lühikestele seelikutele. Muidu oli vägev, mõned klassid tegid ikka ülikihvtid etendused...kõige rohkem läksid peale naisteriietes poisid. Kui palju te teate kutte, kes nii teeks? Igatahes jah, nüüd olen Tallinnas ja ei suuda kuidagi jõule ära oodata, et jälle kõik pere koos oleks!

Viisin koju enda tehtud piparkooke:)